Tere tulemast kiviaega.
Te kuulete ettesalvestatud juhatusi läbimaks kiviaja õpperada. Lisaks avaldab kaart aegamööda aina uusi teadmisi ning lõpus pannakse läbija tähelepanu proovile.

Alustame liikumist Pärnu jõe äärde, millest avastati müstiline kuju.
Kuju on umbes 8000 aastat vana. Sel ajal on Hiiumaast olemas vaid väike laid. Mesoliitikumi ajaperiood kestis 9000-3900 a eKr. Vanimad Eestist seni teadaolevad inimasustuse jäljed pärinevad mesoliitikumi algusest Sindi lähedalt Pullist. Sindi-Lodja vanimad asulakohad kuuluvad selle ajalooperioodi teise poolde. Eestis oli kliima siis praegusest mõne kraadi võrra soojem. Veepiir on tänasega muutunud mitmeid kordi. Sel ajal levisid Eesti alal lehtmetsad, kus elas rohkesti loomi. Kui olete jõe äärde jõudnud, avage järgmine audio. Avanenud on ka esimene laegas.
Viigerhüljes
Tarvas
Põder
Hunt
Kelle nägemiseks tuleb ajamasinat kasutada?
Leidke stendilt: Mis osa kiviaegsest haugist on leitud Sindi-Lodja I asulakohalt?

Põder ületab parasjagu jõge. See on ettekäändeks,
et jutustada kui head ujujad nad on. Samuti võivad põdrad päevas liikuda kõvasti üle 100 km. Neil on sõrad, mis hoiavad neid paksus lumes vajumast. Põdral on kiviajas kaasmaalasi. Toona elasid meie metsades ürgveis ehk tarvas, metskits, metshobune, hunt, rebane, sookilpkonn. Hüljes elas Läänemeres juba varem, kuid neid hakati küttima u 7000 a eKr. Sindi-Lodjast on leitud koos kiviaegsete leidudega linnuluid, mille hulgas esindatud laululuik, sinikaelpart, rabahani, sõtkas, teder, merikotkas ja metsis. Kaladest haugi, koha, säga, ahvena, latika ja lõhe luid. Ilmselt olete nüüdseks kuskil nõlval asuval lagendikul infostendide juures.
Teder
Merikotkas
Rabahani
Sõtkas

Lagendikul on tulease. Tuleasemed tähistavad elukohti.
Siin on Sindi-Lodja I asulakoht. Pärnu jõge ülesvoolu asuvad Sindi Lodja II, III ja Pulli kiviaegsed asulakohad. Neist on välja kaevatud tuleasemeid ja maasse löödud puuvaiade otsi. Luude järgi otsustades on Pärnu jõe äärsetel asunikel olnud koduloomana koer. Asulate paiknemine veekogude ääres on püügimajanduslikule ühiskonnale üldiselt iseloomulik. Need olid kohad, kus ristusid erinevad loodusressursid. Puuliikidest levisid jalakas, pärn, tamm ja teised laialehelised puuliigid.
Lisainfo




Viigerhüljes
Jääajal vajus maapind mandrijää raskuse all ja pärast vabanemist jää alt hakkas see jälle kerkima.
Mereliivade alla mattunud kultuurkiht, Sindi-Lodja II asulakoht
See kestab siiani. Nii on Eestimaa aastatuhandete jooksul Läänemere arvelt suurenenud ja muistsed rannajooned jäänud kaugele sisemaale.
Haugi lõualuu Sindi-Lodja I asulakohalt
Kindel koht igapäevasel toidulaual oli tõenäoliselt ka söödavatel taimedel, mitmesugustel juurikatel, seentel ja marjadel.
Söödavad taimed
Mitmesugusteks puutöödeks kasutati kivist valmistatud kivikirveid ja talbu.
Kirves Sindi-Lodja II lähedalt jõest
Kuna mesoliitikumis ei osatud veel puurida kivi, küll aga pehmemaid materjale, siis pandi kirve- ja talvaterad otse puuvarde tehtud auku või kasutati sarvest kirvepäid. Väikesi lõike- ja kaaperiistu, millel pidi olema tugev ja terav serv, tehti tulekivist. See oli hinnatud kivi, mida hangiti nii veekogude kallastelt kui ka kaevandades.
Tulekivist kõõvits Sindi-Lodja II asulakohalt
Eestis on kasutatud nii kohalikku kui sissetoodud tulekivi. Raieriistad on tehtud kristalsetest kivimitest. Tulekivist ja kvartsist tööriistu valmistati kivikamakate küljest löödud kildudest ja laastudest. Löök anti kivi või sarvega tooriku pihta või vahendati seda löögijõu täpsemaks juhtimiseks sarvkärni kaudu. Harvemini teritati neid servi retuššides. Retuššimisel kasutati samuti vahetut lööki või surutehnikat, mil väikesi killukesi eemaldati sarvest või mõnest muust materialist teravikuga surumise teel.
Sindi-Lodja I nooleots
Sindi-Lodja I kaevamised
Sarvest inimfiguur Pärnu jõe alamjooksult

Kiviaegsetest asulakohtadest on välja kaevatud mitmesuguseid luust ja kivist tööriistu jahi, majapidamise ja kalastuse tarvis.
Sindi-Lodja III asulakohas elati aga juba ajal, kui osati valmistada savinõusid. Haruldaseks leiuks sealt on mustast, tõenäoliselt Leedust või Valgevenest pärit, tulekivist tehtud nooleots. Töö- ja tarbeesemete kohta leiab lisateavet stendidelt ja laegastest. Rada lõppeb viimase infostendi juures, mis asub viimasel lagendikul. Vastake kaks küsimust, seejärel avaneb finaalmõistatus. Nüüd ühendage neli sümbolit tekkiva liini abil järjekorras kokku.
Pärn
Kask
Jalakas
Tamm
Millise liigi puit on suurima tihedusega?
Leidke stendilt: Mis liiki keraamika kilde on leitud Sindi-Lodja III asulakohalt?
Thanks and credits to: Photo by Nejc Košir from Pexels,hammer.js,patternlock.js